Euroopa - humaansus ja naeratus

Mida erinevat kohtasin Belgia ja Eesti koolides? Näiteks on nende suvevaheaeg ainult kaks kuud pikk ning juunikuus teevad nad eksameid.
Kas nad siis käivad eestlastest kauem koolis? Ilmselt küll, kuigi neil on kevadvaheaeg kaks nädalat pikk, erinevalt meie ühenädalasest vaheajast.
Koolis on neil ka suhtlemine õpetajatega vabam. Belgia noorte jaoks pole mingi probleem õpetajat nimepidi kutsuda, ning isegi õpetajat peol tantsima paluda. Kõik on sõbralikud, ning õpetajate ja õpilaste vahel pikki distantse pole. Mõistetakse, et õpetaja on ka inimene, kellel on omad õigused. Eelkõige respekt!
Eesti koolides see tihti paraku nii ei ole. Küll õpilased solvavad õpetajaid, kohtlevad neid ebaviisakalt, käituvad üleolevalt.

Belglastega võrreldes peaksid eestlased õppima näiteks rohkem julgemad olema ning rohkem naeratama. Kellele siis meeldiks, kui vastu kõnniks torisev vanatädike, kellel suu mossis ning tere öeldakse ainult mokaotsast ? Eestlased võiksid ju lihtsalt hommikuti rõõmsas tujus olla ning naeratada. Eestlasi ja belglasi võiks võrrelda pessimistide ja optimistidega. Belglased ei kurda, kui nad nõnda palju ratastega väntavad, et oeh kui mõttetu ja oeh kui nõme. Nad on pigem rõõmsad, et näed, jälle sai trenni tehtud.

Eestil veel on, mida eurooplastelt õppida ning leidub ka eeskujusid, kelle moodi käituda. Me pole maamunal ainsad!

Jane

Scott versus belglaste "vändakas"

Lõppenud on reis Dendermondesse, Belgia väikelinna, mis jääb meelde kenade piparkoogimajade, südamlike inimeste ja võõrustajate unustamatu vastuvõtuga.
Meenutustes jäävad kindlalt püsima belglased ja jalgrattad. Sealsete noorte jaoks pole olulisel kohal mitte ratta valmistanud firma nimi, vaid sõiduvahendi kõlblikkus – peaasi et liigub. Kooli rattahoidlad on puupüsti täis. Kooli sõidetakse ratastega, sõpradele külla minnakse ja pühapäeva nauditakse sadula seljas. Vastupidiselt meie noori sõidutatakse autoga koolimaja ukseni, koolist koju viib samuti auto või buss. Elada tuleks aga liikudes, sest ega veerevale kivile ju sammal ei kasva. 5 km pole belglastele probleem, eestlane võib sellest aga endale ületamatu raskuse tekitada – kulm kirpas, nina vingus.

Soojad kevadpäevad Belgia magusate vahvlitega ning meeletult kanaleid Gendis ja Põhjamaade Veneetsias Brügges.
Mida aga tänavatel ei kohta? Pangaautomaate ning telefonide ja Mp3-dega teismelisi, mis Eesti noorte jaoks on „elulisteks“ abivahenditeks. Meie, eestlaste, kohta öeldigi, et oleme ju Intrernetimaalt pärit.
Rohkem tuleks meilgi hoida väärtusi, mida oleme ise loonud, vähem lasta endid mõjutada välistel ilmingutel.
õpetaja Annela

Tänav täis grafiteid

Gendi keskmes on tänav, mille seinad on täis joonistatud ainulikke pilte- mitmemeetriseid, jõulisi grafiteid. Parim, mis noorte jaoks olla võib, on enda kätega loodu. Meil on, millest õppust võtta.

Noored eurooplased

Kevadpäev Dendermondes

Eilne päev Gendis - paadisõit kanalitel ja orienteerumine linnatänavatel. Päev oli päikseline, kraade 27. Tere suvi! Oleme päikesest küllastunud ja roosad.

Pärast lõbu - lusti ja meelelahutuslikke väljasõite Dendermonde ümbrusesse, järgneb tänane töine päev.

Rühmades valmib ühistööna ajaleht. Teemaks aasta 2066.
Õhtul järgneb showprogramm. Mida keegi teeb, on praegu üllatuseks. Meie valmistasime ette moeshow Noortemood aastal 2066. Kasutatud on selleks taasksutatavaid materjale: ajalehed, kiled, pakkepaberid jne.

Noored eurooplased

Riia-Amsterdam-Brüssel-Dendermonde

Oleme juba kolmandat päeva Euroopa keskses riigis- Belgias. Nii seiklusterohket reisi ei osanud meist keegi ette ennustada, aga 13.kuupäev ja reede - selle peale oleks võinud juba alguses tulla. Probleemiks kujunes Eesti-Läti piiri ületamine. Hoiatus- ärge jätke midagi juhuse hoolde.

Brüsseli lennujaama streik jättis meid 1tunniks linna kohale lendama. Kõik oleks olnud ju tore ja vahva, kui tiirutamine poleks sisemist olemist liialt õõnestanud.

Euroopa noored- ühinenud mitmekesisuses. Siia Dendermondesse on kokku tulnud 5 riigi koolinoored, kelle eesmärgiks on tutvuda Belgia noorte eluolu ja kultuuriga.

Täna läheme Genti. Uudised õhtul, kui pääseme Internetti ( pole iga nurga peal nagu Eestis).

õpetajad Annela ja Terje

Euro, lahtised piirid ja Brüssel

Täna testiti 8. klasside teadmisi Euroopa Liidust. Äkkrünnak, mille „seedimiseks“ anti aega 1 minut, pidi välja selgitama , mida EL kohta teatakse. Euro, lahtised piirid ja Brüssel – need märksõnad olid peaaegu ainsad, mis meelde tulid.
Järgnevas rühmatöös tuli etteantud materjali hunnikust silmadega kiirelt üle käia ja välja selgitada :

Mida tähendab Euroopa oma ühinenud mitmekesisuses?
Euroopa Liidu ülesehitus.
Millega Euroopa Liit tegeleb?
Vabadus, turvalisus ja õigus ELs
Samm sammult euroni
Ühisturg
Kuidas Euroopa Liit toimib?
Milleks meile Euroopa liit?

Ühistööna valmisid klassides mõttekaardid ja akronüümid, mis kõik selgitasid olulisi märksõnu EL kohta.

8a mõttekaart Sanderi ja Steveni näputöö 8b "tühi" saabas

Mida ette võtta Hiiu euruga ?

5.aprilli Postimeest sirvides torkas meile silma artikkel nimega „Hiiu euru teeb Eesti Pangale muret”. Selles kirjutati, et Eesti Pank murrab pead, mida ette võtta kunstnik Reedik Piibe kujundatud ja Hiiumaa muuseumis esitletud suveniiri „Hiiu euruga”. Nimelt keelas Euroopa Liit euroga sarnanevate medalite ja märkide valmistamise, müügi, importimise ja levitamise juba detsembris 2004. Meie arvates on see igati õige, et tahetakse kaitsta inimesi naljarahade eest. Milleks üldse tekitada asjatud peavalu. Eestis pole veel eurogi kasutusel, aga juba tehakse sellesarnaseid suveniire. Selle eest võiks kindlasti karistada. Tegelikult peaks Eesti ka sellise õigusakti kehtestama, siis ei tekiks üldse sarnaseid olukordi. Kuid kui teisest küljes mõelda, siis võiks iga riik siiski ise otsustada missuguseid suveniire ta valmistab, hoolimata EL nõusolekust. EL võiks anda igale liikmesriigile õiguse toota enda valitud meeneid ning neid ka müüa. Mida mitmekesisem suveniiride valik igal riigil oleks, seda põnevam oleks ju ka nende meenete ostjatel.


Berit ja Janeli

Eesti noored aitasid luua eurooplaste suitsumanifesti

Iseenesest pole teemas midagi uut: ikka avaldatakse uuringuid euroopa noorte suitsetamisharjumuste kohta. Euroopa Noortefoorum aga võttis teema tõsiselt käsile, tulles välja tubakamanifestiga, mille loomisel osalesid El-i liikmesriikide noorte esindajad. Manifesti järgi toob suitsetamine kaasa eluohtlikud tagajärjed. Olgem ausad, see ei mõjuta enam suitsetajate arvamust, tagajärgedest rääkimine on äraleierdatud. Kuigi alguses mõjusid nn “konivillemite” tulevikuväljavaated šokina, siis praegu on see suitsetajate seas pigem rahvajutt. Täiskasvanute hulgas on suitsetajate protsent küll vähenenud, seevastu alaealised tarbivad tubakatooteid üha enam. Iga viies minuvanune käib pidevalt suitsu kiskumas! Samas jääb 80% ka sõltuvusse. Õudne.
Manifesti järgi peaksime me olema veelgi rohkem teemast teadlikud. Noored ise on selle üle kõvasti pead murdnud ja jõudnud järeldusele, et kui midagi pidevalt korrutada, eks siis peab midagi ka meelde jääma. Kas see paika peab, seda näitab aeg.
Pöördumine avaldatakse 31. mail, rahvusvahelisel tubakavabal päeval. Võib-olla jätaks tol päeval siis suitsupaki parem poodi?


Merit

Noored esitasid Rooma tippkohtumisel Euroopa Liidule soovitusi

Sel aastal EL-i 50ndale aastapäevale pühendatud Rooma tippkohtumisest said osa võtta ka noored. Kuigi see kõlab imelikult, on praegused noored tulevased vanad ja just praegu sünnivad ka tulevased noored. Keeruline värk? Noorte poolt tehtud ettepanekud igatahes mitte. Mina saaksin järgmine aasta juba valida, kui tehtaks teoks idee alandada hääletamisõigus 16. eluaastani. Mitte ainult täiskasvanud ei reisi, ka alaealistele ei meeldi probleemid viisadega. Ning kes see ikka tahab Valgevenesse reisida, kui seal on muresid demokraatiaga, või õigemini selle puudumisega? Samuti kurdeti, et noorte osalus selles vallas on liiga väike. Soovitati Elil läbipaistvust suurendada. Eks ikka selleks, et eesmärgid oleksid selged. Enamik soovitusi polnud konkreetsed, kuid minu arvates ikkagi vajalikud. Need nn „tüüpilised“ probleemid: sugude võrdõiguslikkus, igasugune diskrimineerimine. Meile, eestlastele on inimõigused enesestmõistetavad, kuid vaesemate riikide elanikele liigne luksus. Neid põhimõtteid üritatakse viia ka Euroopast väljapoole. Noorte arvates lihtsalt PEAB loodust kaitsma, uurides rohkem taastuva energia võimalusi. Üheks sõnumiks oli kasutada vähem eratransporti. Selle alla käivad autod, rikkamatel eralennukid jms. Plaanitakse rajada rohkem ühistranspordi võimalusi, kaasa arvatud raudteid. Muidugi võid sa ka jalgrattal ringi vändata, see on veelgi parem variant. Kui me ikka väga kõvasti kisame, siis Euroopa kuuleb ka meie põhiprobleemidest. Me peame lihtsalt ise kaasa lööma.
(Loe manifesti aadressil http://www.youthforum.org/Downloads/youthsummit/rome_youth_finaldeclaration.pdf )


Merit

Euroajalugu-võimalik või võimatu?

Ühel ilusal laupäeval suutsin ma ennast netis surfata Eesti Päevalehte lugema ning silma hakkas artikkel nimega LAURI VAHTRE “Euroajalugu – miks mitte?” Lugedes seda artiklit oma suhteliselt võhiklike teadmistega, sain ma selgeks, et keegi on tulnud kas äärmiselt geniaalsele või lihtsalt võimatule ideele. Idee tegelikult seisneski selles,et panna kirja kõigile ühtne Euroopa (liidu) ajalugu,mis sobiks nii eestlastele,soomlastele,prantslastele ja ka teistele Euroopa (liidu) rahvastele.
Euroajalugu oleks muidugi vajalik ning erinevad Euroopa (liidu) rahvad saaks kergemini teineteisest aru ning mõistaksid teineteist ehk paremini. Kuigi idee teostamine võib osutuda võimatuks, nagu selgus ka Lauri Vahtre artikli viimasest lõigust. Erinevate riikide ajalood on erinevad,Prantsusmaa ajalugu on ehk kirkam,kui seda on näiteks Eesti oma.Kuid kes tahaks tunnistada, et tema kodumaa ajalugu on lihtsalt igav ning ei hakka millegi erilisega silma?

Lugedes artiklit korduvalt,veendusin ma üha enam ja enam selles, et tegelikult see ettevõtmine lihtsalt luhtuks. Muidugi tahaks kõik Euroopa Liidu liikmesriigid teineteist paremini mõista, kuid kas seda oleks vaja teha läbi konfliktide?

Arvamust avaldas Jane

MÄRKA JA TORKA !

Suurte pühade ajal, mil enamus eestlasi tegeles munade värvimisega, pidid meediaklubi noored erinevatele infokanalitele toetudes tutvuma uudistega, mis seotud Euroopa Liiduga. Teemasid kokku sai siit nurgast ja sealt nurgast, kuid kõik aktuaalsed arutlemaks nende üle järgnevatel nädalatel. Loe ja löö oma sõna sekka!!!

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.

Esmaspäeval, 2.aprillil loositi 1.-9.klasside vahel välja EL liikmesriigid, kelle kohta iga klass peab koostama kaardi. Kaardil peab olema märgitud kõik oluline informatsioon saadud riigi kohta: rahvastik, taimestik, loomastik, geograafiline asend, riigi valitsemine, ajalugu jne.
Kõik soovijad võivad kasutada aineõpetajate abi. Kaardid peavad olema illustreeritud ja muidu head välja nägema.

Tegime fortuunadele küsitluse näol äkkrünnaku: Mida tead loosiga tõmmatud maa kohta?
9b teab Prantsusmaalt pealinna ja Napoleoni.

9a klassi Meriti jaoks on Taani valge laik kaardil.

Itaalia saapa kuju on 8b-le täis vaatamisväärsusi.8a teab, et Belgia on tuntud oma pealinna Brüsseli ja maailma suurima autonäitusega.
7b teab Poolast väga-väga-väga vähe.
5. klassi Jaan teatas siira uhkusega, et Kreekas rajati esimesed koolid.
7a klass- Suurbritannia- London ja Thames'i jõgi.
6.klassi Sander teadis Portugalist häid jalkamängijaid.
4.klass seostas Soomet Helsingi ja Lordiga.
2.klass - Rootsi:"Ma käisin seal. Seal on suur metroo." (Tundmatu 2.klassi reisimees)
3. klass - Läti : "Seal on Baltimaade suurim jõgi ja veepark." (Hannes) "Tahaks teada,mitu inimest seal on." (Risto) "Tahaks teada, kes on president." (Hannes)
1.klass - Leedu : "Ta on väiksem Venemaast, aga suurem Eestist." (tundmatu noor geograaf) "Ma ei tea midagi." (tüdinud hääl) "Ma vaatan päevikust järgi, seal on lipp kirjas." (väike tarkpea)

Soovitused:

• Tuhnige raamatutes!
• Pidage nõu targematega!
• Surfake Internetis!
• Käige ringi lahtiste silmadega!
• Ära jäta kõike viimasele minutile!

Kokkuvõtet tegid Annika, Berit, Hanna, Janeli, Merit ja Jane.

Euroopa-ühinenud mitmekesisuses

Vastseliina Gümnaasiumis toimuvad 2.aprillist 9.maini Euroopa kevadpäevad. Sel aastal on Rooma lepingu 50.aastapäev. See aastapäev innustab noori mõtisklema Euroopa tulevikust. Euroopa koolides toimub palju erinevaid üritusi- võistlusi, näitusi, debatte, konverentse.

Üritused Vastseliina Gümnaasiumis :

• EL liikmesriikide kaartide täitmine


• 30.aprillist-8.maini klassidevahelised võistlused EL liikmesriikide rahvusmängudes


• 9.mai ülekooliline viktoriin "Euroopa-ühinenud mitmekesisuses"


• 10.-11. klasside esseevõistlus